Äîêóìåíò âçÿò èç êýøà ïîèñêîâîé ìàøèíû. Àäðåñ îðèãèíàëüíîãî äîêóìåíòà : http://www.philol.msu.ru/~finugor/data/pdf/rahvuseeposekirjutamine.pdf
Äàòà èçìåíåíèÿ: Tue Nov 24 12:01:35 2009
Äàòà èíäåêñèðîâàíèÿ: Wed Apr 7 22:43:24 2010
Êîäèðîâêà:
Kuidas kirjutati eesti rahvuseepost
ja kui raske see oli...


Poliitilised ja kultuurilised mÓjurid
· 18. sajandi valgustusajastu · ýle Euroopa kasvab huvi rahvaluule vastu · Kogutakse, uuritakse ja avaldatakse saksa ja soome rahvaluulet · Eestlaste vabastamine pÄrisorjusest · 1816 (Eestimaa kubermangus) ja · 1819 (Liivimaa kubermangus)


Otto Wilhelm Masing (1763­1832)
· Luteri pastor · Renessanslikult mitmekÝlgne: haridus, keeled, sh eesit keel, loodusteadused... · Eesti aabits, 1795 · Ajaleht "Marahwa NÄddali-Leht" al. 1821 · "Uue Talurahvaseaduse" tÓlkija, 1819 · Tartu maakonna praost (Ýlemvaimulik), 1821 Tuntuimad teod: Luuletus "Karujaht PÄrnumaal", populaarne laul

· ó-tÄhe leiutaja


Marahwa NÄddali-Leht


Johann Heinrich RosenplÄnter 1782­1845
· · · · · Pastor, tÆÆtas PÄrnus Uuris eesti keelt Ajakiri "BeitrÄge...", 1814-32 Edendas pastorite eesti keele sokust Hulgaliselt tekstinÄiteid, mÓned nÄited ka rahvaluulest


RosenplÄnter


Friedrich Robert Faehlmann 1799­1851
· SÝndis PÓhja-Eestis, kirjutas pÓhjaeesti keeles · SÝndinud vaba mehena · Head suhted sakslastega, isiklik sarm · óppis Tartu Ýlikoolis · Arst, meditsiiniteaduste doktor · Kohalikus kogukonnas oli tal Ýsna kÓrge koht


Faehlmann


Faehlmann telefonikaardil


Esimesi mÓtteid rahvuseeposest
· GEG: Gelehrte Estnische Gesellschaft ehk ópetatud Eesti Selts · Asutatud 1838 · ýhendas eesit keelest huvitatud sakslasi · Uskus K. J. Petersoni loodud eesti nn pseudomÝtoloogiat · "MÝÝtilised muistendid": 7 lugu saksa keeles, soome eepose mÓjudega · "Koit ja HÄmarik" on neist tuntuim


Amandus Adamson Koit ja HÄmarik


Epp Maria KokamÄgi Koit ja HÄmarik


Kalevipoeg
· 1839: Faehlmann tutvustab esmakordselt rahvuseepose vÓimalikku olemasolu ja sisu · Rahvajuttudes on Kalevipoeg hiiglane · Tuntud pms PÓhja- ning Ida-Eestis · Rahvalauludes Kalevipoega peaaegu pole · Ainult Ýhes laulus Ýritab ta vÄgistada tÝtarlast... · Faehlmanni ideed jÄrgisid Euroopa romantismi kaanonit · Tema kangelane oleks olnud "euroopa" kangelane, Óilis ja romantiline


Friedrich Reinhold Kreutzwald 1803­1882
· · · · · · · SÝndis PÓhja-Eestis, kirjutas pÓhjaeesti keeles SÝndinud pÄrisorjana Halvad suhted sakslastega, isiklik kogemus óppis Tartu Ýlikoolis Arst, meditsiiniteaduste doktor Suundus VÓru linna LÓuna-Eestis PÝÝdis aidata kohalikke teoorje, kirjutas artikleid saksa mÓisnike vastu · Isolatsioon kohalikus kogukonnas


Ants Laikmaa Kaugel nÄen kodu kasvamas... (Kreutzwaldi portree)


Kristjan Raud. Viru vanne


Aleksander Viidalepp. Kreutzwald kogub rahvaluulet.


Kreutzwaldi majamuusuem VÓrus


Kreutzwaldi park VÓrus


Kreutzwaldi ausammas Tallinnas


Kreutzwald juubelipostmargil, 2003


Eepos Kalevipoeg
· Kreutzwaldi sÓber oli Elias LÆnnrot, sooem rahvuseepose Kalevala autor · Kalevala on rahvaeepos, enamik tekste pÄrineb rahva suust · Kalevipoeg on autoriteos, ilukirjandus, enamik tekste on kirjutanud Kreutzwald ise · Kreutzwald lisas eeposele ehtsaid lÝroeepilisi ehk jutustavaid rahvalaule


Kalevipoeg: mÝÝtiline mees


Eepos Kalevipoeg: avaldamine
· Palju muret tsensoriga · Aitab Demidovi auhind ja suhted Vene Keiserliku Teaduste Akadeemiaga · EsmatrÝkk kakskeelne (eesit ja saksa rÆÆptekst) · Teaduslik eesmÄrk · Tartu, 1857­61 · RahvavÄljaanne Kuopios (Soomes), 1862 · Lisamaterjalist "Eesti muinasjutud", 1862


GÝnther Reindorff. Illustratsioon Eesti rahva ennemuistsetele juttudele


Kalevipoeg: loomine
· 20 laulu, 2 sissejuhatust · Kirjutatud allitereeruvas 4-silbilises trohheuses · Rahvalaulu kunstilised vÓtted:
­ parallelism (kordab sisu, vÄhendab dramatismi) ­ Alliteratsioon, assonants ja ALGRIIM (sÓna alguse hÄÄlikute kordus vÄrsi piires, annab ilukÓla efekti)


Kristjan Raud. Kalevi kosjad


Kalevipoeg: teemad ja ideoloogia
· · · · · · · · Paganlik (animistlik, samanistlik) ilmavaade Hea ja kurja vastandamine, vÓitlus PÓhivÄÄrtus on raske tÆÆ Kunigas ja rahvas on vÓrdsed, kuningal on kohustused rahva ees Hoolivus, eriti nÓrgemate vastu Ustavus perekonnale, armastus pereliikmete vahel Suured vÄÄrtused on haridus ja teadmised, huvi maailma vastu ­ valgustuse mÓjud! Vaim on tugevam kui keha: kangelase ÝrgjÓud jÄÄb alla loitsudele


Kristjan Raud. Kalevipoja kroonimine


Oskar Kallis. Kalevipoeg laudadega


Kristjan Raud. Kalevipoja surm


Kalevipoeg kui allegooria
· Kalevipoja suur vaenlane Sarvik-taat ei sarnane eesti rahvamÝtoloogia rumala ja ohutu Vanapaganaga · Sarvik-taat on saksa mÓisniku allegooria · Tema valdus PÓrgu on keskmine Eesti ala mÓis teoorjuse ajal · Teoorjade olukord on masendav · Kalevipoeg, kes lÓpetab Sarviku valitsemise, on vabastaja · Raudmehed on tegelikult ristirÝÝtlid, kes 13. sajandil vallutasid Eesti ja ikestasid eestlased


Natalie Mei. KostÝÝmikavandid Eugen Kapi balletile Kalevipoeg


Kristjan Raud. Kalevipoeg pÓrgu vÄravas


Bifrost.it: Kalevipoeg pÓrgu vÄravas


Kalevipoeg: erandlik eepos
· Puudub Euroopa eepostele kohustuslik armulugu · Kangelase tÄielik Ýksindus · Talupoeglik kangelane: on mÓÓgata, kangelasteod on seotud tÆÆga · Kultuuriheeros: teeb metsadest pÓllud, ehitab Tallinna kindluse ja linna · SÓdib ainult kurjade jÓududega, et kaitsta ennast vÓi oma rahvast · Pessimistlik lÓpp: hoolimata vÓidust Assamalla lahingus kangelane hukkub · Euroopa keskaja folkloorile isleoomulik usk, et kangelase tuleb kunagi tagasi


August Weizenberg. Linda (Kalevipoja ema)


Kalevipoeg ja pÓrgupiigad


Kalevipoeg: uurimusi
· Johannes Aavik, 1915: keeleprobleemid ja vÄrsi vastavus eesti rahvaluule nÓuetele · Johannes Semper, 1924: armastuse ja seksi freudistlik kÄsitlus · August Annist, 1950d ja 1960d: allikalooline uurimus eeposes kasutatud rahvajuttudest


Lembit Sarapuu. Kalevipoeg ja Saarepiiga


Kalevipoeg: tÆÆtlusi
· Eugen Kapp: sÝmfooniline poeem, mille jÄrgi lavastati ballett (1940d) · Enn Vetemaa: travestia Kalevipoja mÄlestused, 1969 · Andrus KivirÄhk: nÄidend Kalevipoeg, 2003


JÝri Arrak. Tiitelleht Kalevipoja mÄlestustele. 1982


JÝri Arrak. Illustratsioon Kalevipoja mÄlestustele. 1982


Stseen KivirÄhu Kalevipojast


Kalevipoeg kunstis
· Kuulsad kujurid Adamson ja Weizenberg kujutasid korduvalt eepose kangelasi · Nikolai Triik, Lennuk (1910) · Kristjan Raud, Kalevipoja kuulsaim illustraator, 1910. aastad kuni 1942 · Evald Okas, 1950d · Aleksander Viidalepp, 1950d ja 1960d · JÝri Arrak ja Lembit Sarapuu, 1980d jj


Amandus Adamson. Kalevipoeg. Modell: maadlustsempion Georg Lurich


A. Adamson. Kalevipoeg ja Sarvik


Amandus Adamson. Kalevipoeg. Ausammas VabadussÓja sangareile Tartus. Originaal ja taastatud kuju.


Uue Kalevipoja avamine Tartus


Nikolai Triik. Lennuk


Oskar Kalevipoja

Kallis. pÓrguskÄik


Sarviku sarnane Kalevipoeg hullu krahvi Glehni lossi pargis


Kalevipoeg: tÄhtsus
· Esimene ideoloogiline eesti raamat · TÓstis eestlaste eneseteadvust, -usaldust ja -vÄÄrikust · Tegi eestlased vÓrdseks teiste Euroopa kÓrgkultuuri rahvastega · Kummutas mÝÝdi eestlastest kui ilma vaimsuseta ning ajaloota teoorjadest · SÝndis sÝmbolkuju, rahvuskangelane! · SuurepÄrane allikas teiste kunstiliikide jaoks


Kalevipoja Óhtud Tartus. Siit sirgus Eesti ýliÓpilaste Selts


Sokolaad Kalevipoeg